Sí, se puede!

Ameerika haridussüsteemi kohta on käibel väga vastakaid arvamusi. Pessimist ütleks, et riiklikes üldhariduskoolides ei õpetata üldse midagi ja optimist ütleks, et (era)ülikooliharidus on siin maailma tipptasemel. Ma pole küll mingi ekspert, aga üht-teist olen selle teema kohta kõrva taha jõudnud panna. 

Erakoolidest räägitakse üldiselt kiitval toonil, riiklikud üldhariduskoolid on aga väga kehva mainega. Võib-olla osaliselt sellest dihhotoomiast tulenevalt on täiesti arvestatavateks variantideks kujunenud ka homeschooling ehk koduõpe ja Charter Schools ehk harta koolid. Esimene selgitust ei vaja, teise kontseptsioon oli aga vähemalt minule küll uudne. Harta koolis käib elu mingi konkreetse reeglite ja eeskirjade komplekti järgi, mis on üldjuhul piisavalt värvikas, et anda õppeasutusele täiesti oma nägu. Sellisel koolil on õigus saada riiklikku toetust, ent enamasti kasutavad nad olulisel määral hoopis annetusi - tegemist on justkui era- ja avaliku õppeasutuse ristandiga. 

Hartaga sätestatud omanäolisus võib avalduda mingis kallakus, teatud väljundites või ka lihtsalt käitumises ja suhtumises. Erinevalt tavakoolist on sellest õppeasutusest tunduvalt lihtsam õpilasi välja arvata ja ka õpetajaid hoitakse pidevalt valvel - töölepingud kehtivad üldjuhul vaid ühe aasta. On olemas häid harta koole ja mitte nii häid harta koole. Avalik arvamus on aga soosiv, mistõttu tung neisse on väga suur ja õpilasi võetakse vastu loterii alusel.  

Washington D.C. on ilma seaduslike esindajateta üksus - isegi kohalike numbrimärkide peale on kirjutatud kuulsad sõnad Taxation without representation, mida Britanniast lahkulöömise ajal hoogsalt pruugiti. Nii ongi, et siin on rohkem sotsiaalseid vastuolusid ja probleeme, kui Ameerika pealinnalt võiks oodata. Üks suuremaid probleeme on täiskasvanute kirjaoskamatus, millest olen juba varem ka juttu teinud. Laste puhul räägitakse 30 million word gap'ist - võrreldes heal järjel peredes kasvavate lastega on vaesematega kolme esimese eluaasta jooksul ligikaudu 30 miljoni sõna võrra vähem räägitud. Antud tõsiasjal on suur mõju laste võimekusele. Paljud Washingtoni harta koolid ongi seetõttu spetsialiseerunud justnimelt vaesema elanikkonna teenindamisele. Hetkel õpib neis ligikaudu 60 % kohalikest kooliealistest.

Minu järjekordne "käed külge" tööots viiski mind ühte sellisesse paika - César Chávezi nimelise harta kooli, mis asus Columbus Heigths'il - piirkonnas, mis veel paar aastat tagasi oli võrdlemisi halva kuulsusega, ega pole õigupoolest oma mainet päris puhtaks pesta jõudnud. 

Koolipäev algas hommikusöögiga. Seejärel tegime lastega pisut tutvumismänge ning asusime koolitükkide kallale. Olin eraõpetajaks malbele seitsmeaastasele tirtsule, kel nimeks Jade ehk maakeeli nefriit. Ma ei suutnud ära imestada, kui tark see pisike preili oli - oma noorele eale vaatamata arvutas ta õiged vastused keerulistele tehetele (nt. 5746 - 3892) ja luges võõraid tekste mitte ainult ladusalt, vaid ka ilmekalt. Jade polnud erand - mõni tema klassikaaslane sai oma asjadega meist varemgi valmis.   

Üks element, mida harta koolides rõhutatakse, on püüdlus kõrgkooli poole. Juba maast madalast räägitakse lastele, et nad võivad, saavad ja peavad tulevikus kõrgkooli õppima minema. Loomulikult kõik seda ei tee, ent kõrgemaid sihte seades jõuavad ka poolel teel allaandjad kaugemale, kui need, kes sääraseid sihte ei sea. Vähemalt nii näitab statistika. César Chávezi koolis, kus mina käisin, oli selle kuulsa kodanikuõiguste aktivisti ja ametiühingu liidri hispaaniakeelne lööklause iga klassiruumi seinale kleebitud - Sí, se puede! Inglise keelde tõlgitakse seda harilikult kas Yes, it is possible või Yes, it can be done. (Paratamatult näen siin selget sarnasust ka Obama eelmise kampaania ajal aktualiseerunud loosungiga Yes, we can!)

Eelnevaga seoses väike vihje ka neile, kes plaanivad mingiks ajaks Ameerikasse tulla. Inglise keele kordamise asemel võiks hoopis pisut hispaania keelt omandada - selle abil saab teenindussfääris tunduvalt edukamalt oma asjadega ühele poole. Samas, kui need armsad ja püüdlikud mustanahalised ja latiino päritolu lapsukesed kõigis harta koolides nii head haridust saavad, siis võib see tendents lähimate aastakümnete jooksul ka muutuda. Sí, se puede!