Nonii, lõpetasin just oma viimase essee. Pean selle ja veel ühe (mis juba paar päeva marineerinud on) enne reede koitmist teele lähetama ja olengi kõik akadeemilised nõudmised täitnud! Viimane loeng toimus nimelt juba esmaspäeval. Õigupoolest pidime ka eile professor Boyd'iga kohtuma, aga juhtus see, mida me kõik ja tema ise muidugi kõige rohkem oodanud oli - talle avanes tore võimalus koos kaasaga haiglasse minna ja oma esimese järeltulija ilmaletuleku juures abistada. Tütreke on nüüdseks juba nimegi saanud ja nii tema kui värske emaga on kõik hästi. Vastse isaga on ammugi kõik hästi - kiri, mis ta kursusele lähetas algas sõnadega "Hi there, gang!" Üldiselt läheb aga lõplike hinnete laekumisega veel aega ja reede hommikul toimuval lõpuaktusel saame seega ainult ilulemiseks mõeldud tunnistused.
Lippan nüüd pessu ja siis magama - homme on mu viimane tööpäev internina. Organisatsiooni juht viib selle puhul minu, mu otsese ülemuse ja oma assistendi lõuna ajal välja sööma. See assistent on muideks uurinud iiri sunniviisilist migratsiooni, nii et ootan juba väga seda üritust ja võimalust temaga juttu rääkida. Mis seal salata - ootan ka seda hetke mõned tunnid hiljem, mil saan laekuda bussi, ise rampväsinud, saputada juuksed kammitsatest lahti, võtta sisse mõnusalt rauge poos ja viimast korda tähelepanelikult (arvatavasti ka pisut uniselt) jälgida bussiakna taga mööda vurisevat Washingtoni, mis on selle sooja suve jooksul täitsa armsaks saanud.
No comments:
Post a Comment