Teenitud puhkus

Mul vedas - sain teada, et üks Stanfordi noormees David on tegelikult pärit Princetonist ja et kuna ta on sügissemestri veetnud koolis Californias, kevadsemestri Hiinas, suve Washingtonis ja läheb kohe pikaks ajaks Venemaale, on ta pere temaga taaskohtumisest nii vaimustuses, et sõidab talle autoga järgi ning  et nad viivad hea meelega minu ka ära. Olin muidugi seikluseks valmis ja meil oli Davidi, ta venna ja nende emaga hiigla tore road-trip, mille jooksul nägin ära veel kaks osariiki - Delaware'i ja Pennsylvania. Nad tõid mu Chesterisse, mis on Princetonist nii umbes tunni jagu eemal ja tegid mu hea sõbranna Arville tuju heaks oma kiidusõnadega tema kunsti osas. 

Olengi siis nüüd Puströmite pool ja tunnen elust mõnu. Nii tore oli Arville ja Aksliga jälle kokku saada ja juttu vesta. Teadsin varasematest kogemustest juba oodata Arville küpsetatud pähklisaia, punaste kartulitega valmistatud pikka poissi ja vene poest toodud Krakovi vorsti. Arville ise väidab, et pole keetmises sugugi tugev, aga tegelikult on küll. 

Magasin täna väga sügavalt - mu organism hakkab vist taipama, et see hull olukord on möödas. Suur ja lai heade patjadega voodi on loomulikult ka midagi muud kui harjumuspärane kitsa madratsi ja pannkoogistunud padjaga õrreke. Arville ja Aksel elavad heas piirkonnas ja nende maja ümbritseb hästi suur maa-ala, nii et toas olles on ka harjumatult vaikne - kuulda vaid kella tiksumist ja Kiisu nurrumist, mitte puukonni ega lennukeid nagu Georgetownis. 

Arville ja Akseli funktsionalistlik villa on omanäoline - nad unistasid selle aastate jooksul kahepeale valmis ja palusid arhitektidel vaid tehnilise poole ära vormistada. Siin on palju aknaid, palju rõdupinda, avarad ruumid ja läbi mitme korruse laiutav aatrium, mille seinad on täis Arville maale. Külalisteraamatud ja pildialbumid annavad aimu, kui palju väliseesti elu siin elatud on.  Istusime hommikul terrassil ja lasime päikesel oma liigeseid soojendada ning tabasin end mõttelt, et kui majadel võib olla hea aura, siis sellel majal siin on hea aura. 

Mu seiklus hakkab vaikselt oma loogilise otsani jõudma. Ma olen rahul ja rõõmus, et kogu selle asja ette võtsin ega saa jätta jagamata Wayne Gretzky asjakohaseid sõnu, mis mind täna kummitavad: You miss 100 % of the shots you never take.