Washingtoni koduke, linnupesa sarnane

Vaene George Washington – tema elu polnud kerge. George oli küll tubli ja edukas mees, aga oma südametunnistusest kantuna pidi hakkama revolutsionääriks ning juhtima olematut riiki sõjas impeeriumi vastu. Tagantjärele tarkuses oli tegemist muidugi väga eduka ettevõtmisega, aga selle operatsiooni läbiviimine nõudis meeletult tahtejõudu, sisemist tugevust ja välist rahu. 

Väidetavalt mängis tema tasakaalukalt kirgliku kindralinatuuri kujunemise juures rolli asjaolu, et kodumõisas Mount Vernonis oli ootamas kaunis kaasa (onju ilus!) ja tolle lapsed esimesest abielust, kelle heaolu talle väga oluline oli. Washingtonil ja Marthal olevat olnud väga hea intellektuaalne klapp ja ka muus mõttes oli nende kooselu igati lill – väidetavalt ei hoolinud nad suurt tolleaegsest levinud kombest eraldi magamistubades ööbida, vaid jagasid üht.

Mount Vernoni häärber (siin samas pildil) on praegu väidetavalt just selline, nagu see Washingtonist ja ta perest maha jäi. Läksime meiegi seda ajaloolist kompleksi kaema. Kuna Mount Vernon asub teispool Potomaci jõge, sain ka Virginia osariigiga tuttavaks.

Washingtoni elu raskematest aspektidest rääkides ei tohi mainimata jätta tema hammaste nadi olukorda. Selles mängis oma osa George'i keeruline ja võrdlemisi haigusteküllane elu ja muidugi asjalik "ravi", mida arstid talle määrasid. Presidendiks saades oli tal suus ainult üks kikk ja ta kandis sageli erinevatest materjalidest kombineeritud proteese. Ilusamad neist takistasid paraku rääkimist ja söömist. Siin üks muuseumi ekspositsioonis olev stiilinäide:

                  

Nägin oma silmaga ära ka sellesinase voodi, kus George muideks oma elu viimased hetked veetis. Minu meelest on taoline vaatamisväärsus küll huvitav, aga kuidagi veider. Tallinnas on midagi sarnast Tammsaare muuseumis: seal võib seista Antoni laua taga ja  vaadata tõtt sellele asetatud surimaskiga.

Museaalidest rääkidest peab mainima ka üht olulist sümbolit. Ameerika iseseisvumine ja Prantsuse revolutsioon on omavahel tihedalt seotud ja Mount Vernoni põnevaimaks eksponaadiks oli Bastille võti, mille Lafayette kunagi Washingtonile kinkis. See rippus üsna argiselt ühe koridori seinal klaaskasti sees.

Lisaks majamuuseumile ja moodsale muuseumile kuulus kompleksi juurde ulatuslik maa-ala koos viljapuuaedade, lillepeenarde ja erinevate loomadega. Üks tore nüanss veel - kinosaalis Ameerika iseseisvussõjast pajatavat linateost vaadates sadas talviste lahingute kohta jutustavate filmilõikude ajal lund ka saalis. Päriselt! 

Minul ja mu kolmel väga-väga toredal ameeriklannast korterikaaslasel oli väga tore päev.